Sotsiaalmeedia on inimestele kaasa toonud vaieldamatult hulga igapäevast elu rikastavaid võimalusi ja valikuid. Samuti on see kaasa toonud neid, kes peavad digitaalseid keskkondasid eesti keele hukuks, aga ka neid kelle meelest ongi elujõulise keele tunnuseks erinevad keelekujud. Millised aga on sotsiaalmeedias kasutatava kirjakeele eripärad?
Keelt kasutame suhtlemiseks paljudes erinevates vormides ja kanalites. Seda nii kirjalikult kui ka suuliselt, digitaalselt kui ka näost näkku ja nii edasi. Koolis õpetati meile, et on üks ja õige võimalik keelekuju. Omavahel kasutasime slängi, aga muul ajal oli teada, et kasutati normikeelt. Nüüd on sellele veel lisandunud digitaalne kirjakeel, mis ei pruugi alati välistada normikeelt või slängi, aga millele on kujunenud teatav omapärane karakteristika ja muutused ka inimeste keele tarbimisharjumustes.
Meie keel lihtsustub. Tempo on pidevalt peal ja mõtteid on vaja edastada kiirelt, aga kiirelt keerulist teksti ei kirjuta. Ja kes jõuaks siis seletada, kui kellelgi küsimus tekib ühe või teise kasutatud võõra sõna kohta? Nii muutub ka meie kõnekasutus võimalike arusaamatuste vältimiseks võimalikult lihtsaks.
Tekstid on lühemad. Igapäevane keelekasutus on muutnud lühemaks ja pikkade šanrite puhul eelistatakse lühemaid tekste.
Pildid on suuremad. Informatsiooni liigub digitaalsetes kanalites palju ja kõik võitlevad tähelepanu eest. Nii ei haara lihtne tekst enam silma ja lahendused muutuvad aina visuaalsemalt silmatorkavamaks edastades võimalikult palju informatsiooni pildiliselt.
Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Teder on Postimehele antud intervjuus öelnud, et eesti keele kui süsteemi ja kultuurikeele tervis on väga hea. Kui me aga räägime keele kasutajatest, siis selles ta enam päris kindel ei ole, kuna teatud valdkondades on äraandmist, loobumist või alavääristamist. Samuti eelistame tihti teise keele väljendeid ehhkki meie enda keeles on rikas väljendivara olemas.
Seda Tederi ütlust kinnitab ka fakt, et sotsiaalmeedias näeme tõepoolesti oluliselt rohkem lühendamist ja võõrkeelest pärinevaid sõnu või tuletisi. Ühest küljest näitab see tänapäeva inimeste kümblemist erinevates keelekultuurides, mida võiks lugeda heaks asjaks. Teisest küljest aga paneb tõepoolest mõtlema eesti keele kvaliteetse kasutamise ja jätkusuutlikuse devalveerumisele.
Üheselt õiget vastust sellel teemal ilmselt otsida ei ole mõtet. Ühel või teisel viisil ja hetkel on vast mõlemad omal kohal. Oluline on, et noortele saaks tagatud piisav keeleõpe ja -haridus hoidmaks emakeele kvaliteeti ja kindlustada nutikale keelekasutajale omaselt oskus ja teadmine, millal on kohane üks ja millal teine keel.