Eestis toodab üks inimene keskmiselt 390kg jäätmeid aastas. Kogujäätmete hulk on aasta lõikes 514 000 000 .kg Võrreldes teiste maailma riikidega, oleme jäätmekäitluse ümbertöötluse poolest umbes keskel. Kui võtta arvesse, et ümber töödeldakse umbes 38% jäätmetest, on prügi hulk, mis meist igapäevaselt maha jääb, meeletu. Suurem osa prügist, mida oleme tootnud, on siin samas maakeral, ning selle prügi hulk ainult kasvab. Seda probleemi aitaks suures osas lahendada prügi sorteerimine, sest tegelikkuses on üle 75% jäätmetest võimalik ümber töödelda.
Miks inimesed prügi ei sorteeri? Põhjuseid on mitmeid, kuid nendest peamised on: teadlikkuse puudumine; mugavus - lihtsam on panna kõik jäätmed ühte prügikasti; tarbijate arvamus, et see on midagi liiga keerulist; inimeste arvamus, et nende tegevus ei mõjuta suurt pilti. Tegelikkuses on igal ühel võim muuta meie looduskeskkond paremaks ning jätta oma järglastele elamisväärne maailm.
Mäletan seika, kus lapsena muuseumis käies selgitati, kui kaua üks või teine ese looduses komposteerub. Õunasüda laguneb looduses umbes 2 kuud, plastikpudel 450 aastat, klaaspudel miljon aastat. Öeldakse, et mõne mehe prügi on teise mehe aare. Usun, et peaksime seda põhimõtet järgima igapäevaselt. Prügi sorteerides võib nii mõnestki mõttetust pudelist või vanast jopest, saada midagi uut ja kasutuskõlblikku.
Prügi sorteerimine on tugevalt seotud teadmisega mida ning kuidas sorteerida. Sellekohaseid materjale leidub internetiavarustes meeletult, oluline on enda huvi ning arusaamine, kui oluline see tegelikult on. Hiljutiste keskkonnamuutuste valguses muutub maailm kindlasti rohkem teadlikumaks - muutes iseennast muudame ka maailma.