Kinnisvaraturg Eestis ning eriti just Tallinnas on viimastel aastatel üha suurema luubi all. Korterite ostuhinnad on olnud pikalt tõusvas joones ning üürikorterite hindade tõus ning kvaliteetsete üürikorterite puudus on üürituru arendamisel pannud otsima uusi lahendusi.
Skandinaavias juba populaarsust kogunud, ent Eestis üsna uue nähtusena, on hakatud ka Eestis ehitama spetsiaalselt üürimiseks mõeldud maju. Eestis on ette võetud põnev muutuste teekond, et põhjamaiste trendidega kaasas käia ning arvestada siinsete inimeste soovide ja elustiiliga.
Paljud inimesed ei soovi end kodulaenuga siduda, vaid tahavad jätta eluvalikud lahtiseks ning ostmise asemel kodu hoopis üürida. Seoses koroonaviiruse levikuga võime oletada, et kahju kannatab ka kinnisvara sektor ning paljud inimesed, kes planeerisid enne kriisi kodu soetada otsustavad nüüd üürimise kasuks. Ometigi ei ütleks ju ära uhiuuest korterist ning ilusast siseviimistlusest, mida korterit üürides just tihti ei kohta. Siin tulebki mängu üürimajade lahendus, kus see võimalus on loodud.
Esimene üürimajade konseptsioon loodi 2018 aastal Lumi üürimajade näol. Nende üürimajade ainsaks omanikuks on LHV pensionifondid ning hooneid omatakse pikaajalise üüritulu teenimise eesmärgil. ning seega on Lumi Kodud huvitatud pikaajalisest üürisuhtest.
Elaniku seisukohalt on üheks mõjukamaks argumendiks kindlus, et korterit on võimalik üürida nii kaua kui selleks on vajadus ning välistatud on olukord, kus tuleks üürikorterist välja kolida omaniku müügisoovi või teiste ootamatuste pärast. Üürimajad erinevad veel teistest arendustest selle poolest, et kliendiks ei ole sadu eraisikuid, vaid on üks ettevõte, kes korteriühistu asemel kogu halduse ja tehnilise poole eest vastutab.
Nii üüriturg kui ka inimeste vajadused ja soovid muutuvad ajas ning elamukinnisvara arendajad peavad muutuste ajal kaasas käima või olema isegi sammu võrra ees. Efektiivsus on kindlasti märksõna, mis muutub olulisemaks nii arendajatele kui ka klientidele just energiatõhususe ning kodu planeeringu seisukohast.