Kehakeelel on väga suur roll igapäevaelus. Kuigi võib tunduda, et enamus suhtlemisest toimub verbaalsel viisil siis tegelikult on oluline osa ka mitteverbaalsel kommunikeerimisel. Inimesed mõistavad alateadlikult seda kui neile valetatakse kiiremini kui nad seda ettegi oskavad kujutada. See toimub automaatselt inimese ajus siis kui jutu sisu ja kehakeel ei klapi. Tihtipeale kohe ei mõistetagi, mis valesti on, aga nii-öelda kõhutunne saab aru, et midagi on valesti.
Kehakeel ja sõnum peavad olema kooskõlas kuna vastasel juhul – kui ütleme üht ja mõtleme teist, siis reedab meid kehaline väljendus. Kehakeelt ei jälgita alati teadlikult ning kui tuntakse, et saadud info on kooskõlas nii sõnumis kui kehakeeles siis tajutakse saadut tõesemana ning nii jääb edastatu kauemaks meelde. Juhul kui kaasvestleja sõnad ja liigutused ei ole kooskõlas, siis tehakse järeldusi tavaliselt kehakeele põhjal. Jälgides vestluskaaslast ning tema liigutusi saab aru, on näha kui mõni liigutus ei ühti teistega ja puudub liigutustel puutub loomulik harmoonia. Liigutuste harmoonia puudumine võib viia inimese kahtlusteni, et kas kaasvestleja on aus või püüab ta teadlikult varjata oma tegelikke tundeid ja arvamusi.
Selleks, et mõista, kuidas inimene end tunneb on vaja vaadata ka üldpilti. Kui keegi istub toolil, nõjatub seljatoele rohkem ja näeb üldse rahulikum välja siis suure tõenäosusega tunnevad need inimesed end jõuliselt. Üks üle maailma tuntud kehakeele liigutus on õlgade kehitamine. Õlgade kehitamist kasutatakse siis kui on mingi arusaamatus õhus, kui kõik pole mõistetav ja sõnadest jääb puudu. Seda liigutust teevad peaaegu kõik maailma inimesed, see tuleb loomulikult. Nautraalselt tuleb see kuna sel liigutusel on kolm komponenti: paljad peopesad, mis justkui näitavad, et pole midagi varjata, et sinu käed on puhtad. Teised kaks komponenti on: küürus õlad, et kaitsta end rünnaku eest ja kõrgendatud kulm, mis on universaalselt tuntud kui alistuv tervitus. Nii nagu koerad näitavad alistmumise puhul vastasele oma kõri, näitavad inimesed alistumise puhul peopesasid. Sel samal põhjusel inimesed mõistavad ja tunnevad õlgade kehitamist ohutuna ja ausana.
Kehad teevad teatud liigutusi automaatselt, meie ülesanne on neid märgata ja mõista nii enda kui teiste peal. Esimene koht, kus kehakeelt lugema hakata on nägu. Inimese põhiemotsioonid nagu hirm, viha, põlgus, kurbus, üllatus, õnn kõik peegelduvad tema näos ja on universaalselt äratuntavad. Öeldakse, et silmad on hinge peeglid. Silmadega antakse edasi täpseid ja avatuid suhtlemissignaale. Silmade kaudu edastatakse infot sümpaatia, kompetentsuse ja usaldusväärsuse kohta. Roll on ka otsavaatamise puhul selle pikkuses. Silmkontakti pikkus näitab vestluskaaslaste vahelist tähelepanu vestlusele. Mida rohkem vaadata silma seda usaldusväärsem tundub vestlus, kuid liigne silmkontakt viitab jällegi vassimisele.
Kehakeel on aina aktuaalsem teema tänapäeva ühiskonnas. Isegi Nublu on oma laulus öelnud: ’’Sa ei tulnud siia rääkima täna ja kui tulidki, siis ainult kehakeeles, mina ka.’’ Kehakeele tundmise kasu väljendub igalpool, olgu selleks töövestlusel säramine või eraelus probleemide lahendamisel. Sõnadega edastatakse omavahelisi fakte, arvamusi ning hinnanguid, kuid kehakeel ja hääletoon toovad välja inimese suhtumise omapära ja lisavad suhtlemisele isikliku plaani.