Kriis ja teadmatusest tekkinud ärevus on meile täna tuttavamad kui kunagi varem. See mõjutab kõiki meie ümber toimuvaid protsesse ja sealhulgas ka suhteid - nii kaudsemaid, aga ennekõike lähedasi. Empaatia on siin suureks märksõnaks, kuid selle eelduseks on mõistmine ja suutlikkus mõistetavaga toime tulla. Vaatame lähemalt, kuidas pingelised ajad inimeste käitumist mõjutavad.
Siseministeeriumi kodulehelt leiab 2018 loodud trükise ''Käitumisjuhised kriisiolukordades'', mille algus ütleb muuhulgas ka seda, et kriisiolukordadeks tuleb ette valmistuda. Kahtlemata tuleb riske hajutada ja tagada enda ellujäämine.
Ilmselt aga saame nõustuda, et kui hommikust õhtuni keegi kuskil just valju häälega ei kaaguta kriisiks valmistumise olulisusest ega tuleta seda pidevalt inimestele meelde, siis on sellega umbes sama teema nagu raha kogumisega - kõik saavad aru, et oleks vajalik, aga vähesed teevad.
Niisiis saame nõustuda, et kriis nagu ikka, tabab ootamatult ja on vähe inimesi, kes selles varasema regulaarse enesejuhtimise oskuste arendamise tulemusena rahulikult toime tulevad. Suurt osa inimesi tabab hoop ja mitte lihtsalt, vaid tõenäoliselt mitmest erinevast küljest. Järsult satuvad küsimärgi alla peaaegu kõik igapäevaelu rutiinsed osad, mille vankuma hakkamist poleks osanud oodata. Elatusallika näol töö kaotamise võimalikkus, meelelahutus- ja vaba aja tegevuste puudumine, igasugused sotsiaalsed suhted sõprade, tuttavate, töökaaslastega - cancel. Kogu igapäevane rutiin on hetkega üheselt löögi all ja võetakse käest - ja kui kauaks? Keegi ei tea.
Coach ja koolitaja Ruti Einpalu kirjutab Pärnu Konverentside veebis avaldatud artiklis, et määramatus, kontrollitunde vähenemine ning suhete ja kuuluvuse küsimärgi alla sattumine viivad meie aju sotsiaalse ohu seisundisse. See tähendab, et vereringesse pumbatakse kortisooli valmistamaks meid ette vastavalt olukorrale siis kaitseks, ründamiseks või põgenemiseks.
Kujutage aga ette neid koduseid suhteid olukorras, kus meil ei ole ümbritseva osas erilist võimu, oleme järsku surutud kõikide oma tegevustega nelja seina vahele võimaluseta oma rutiinsete tegevustega pead tuulutada.
Tülid on juba paberil lihtsad paistma. Ja mitte, et me nendest inimestest ei hooliks. Vaid iga inimene vajab personaalset aega ja samuti ei aita kaasa juba mainitud võitlushormoon, millest keha on ohuolukorra tulemusena täis pumbatud.
Võidelda aga pole väga millegi eest ja tuleb anda rahulikult oma panus sellesse, et olukord võimalikult kiirelt laabuda saaks. Kuidas siis osata end juhtida situatsioonis, kus keha tahab võidelda, aga tegelikult on vajalik rahulik meel ja kannatlikkus? Avatud Meele Instituudi juht ja koolitaja Koidu Tani-Jürisoo jagab instituudi blogis mõned soovitused:
Tunnista, et olukord on keeruline
Iga ootamatu või pingeline muutus inimese elus on kriis ja sellega toime tulek väljendub inimese elus kindlate etappidena. Olukorda tunnistades ja seda etapiti läbides ja kogedes saame liikuda ka sellest väljumise poole.
Tunded on olulised
Kriisiolukorras võib juhtuda, et lülitame tundeid välja või on tunded hoopis võimendatud. Tunded annavad meile märku, kuivõrd on meie vajadused täidetud või täitmata ja praeguses olukorras on kõigi turvalisusvajadus kõikuma löödud. Tunnista ja luba seda olekut nii endale kui perele ja saategi juba teineteisele rohkem toeks olla.
Sõnasta tundeid ja vajadusi
Kui me inimestena pikalt oma tundeid maha surume, siis ei ole võimalik tekkinud olukorrast välja liikuda. Ainult oma tunnete mõistmise kaudu saame aru, millega on vaja tegeleda ja kuidas seda teha ning ka lähedustele oma seisundit paremini ja liiga tegemata kirjeldada.
Loobu perfektsionismist
Tunnista, et praeguses olukorras ei ole vaja ega võimalik olla täiuslik. Inimese jaoks on naturaalne tahta kaoses korda ja seoseid luua - nii me tavaliselt õpime ja areneme. Praegusele olukorrale iseloomuliku määramatuse tõttu on see aga väga keeruline ja koormav seega loobu sellest eos. Panusta nii palju kui saad ja kinnita endale, et see on piisav.
Kui suudad, ole ise toeks
Räägi inimestega. Heas vestluses on tähtis eelkõige hea kuulamine. Kuulake tähelepanelikult ja peegeldage teineteist. Proovige vestlusesse rohkem tuua sisse ka teemasid, millega inimesed rahul on ja mis on hästi läinud. See loob positiivset meeleolu.
Leia aega puhkuseks
Kuula oma keha. Tee puhkepause ka siis, kui ei jõua kõige planeerituga valmis. Ütle endale, et teed täpselt nii palju kui suudad ja tunne rõõmu, kui midagi on hästi läinud. Homme on ka päev.