Muusikateraapia on raviviis, kus professionaalne muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusikalisi tegevusi ravieesmärgil, seda süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks, haiguste ning häirete ennetamiseks. Ajalukku tagasi vaadates võib infot muusika raviomaduste kohta leida juba 1500. eKr Egiptuse papüürustelt.
![](https://static.wixstatic.com/media/b62e78_29d2c70173c84b90993adb31ab5046fc~mv2.jpg/v1/fill/w_126,h_84,al_c,q_80,usm_0.66_1.00_0.01,blur_2,enc_auto/b62e78_29d2c70173c84b90993adb31ab5046fc~mv2.jpg)
Teaduspõhise muusikateraapia alguseks võib pidada 1944. aastat, mil Michigani Riiklikus Ülikoolis Ameerika Ühendriikides avati esimesena muusikateraapia erialaõpe. Järgnevatel aastatel levis muusikateraapia õpetamine riigi teistesse õppeasutustesse ning hiljem ka Euroopasse. Eestis on muusikateraapiat võimalik õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Ülikoolis.
Esmased uuringud tõestasid, et muusika mõjutab inimese südametööd, vererõhku,
hingamissagedust, ajupoolkerade tööd, nahareaktsioone, lihaste tööd, motoorseid reaktsioone ning ka endorfiinide teket. Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile – muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi.
Muusikateraapia kui ravivorm on neuroloogiliste haiguste taastusravis ilmnenud edukaks
ravimeetodiks. Ajukuvamise meetoditega on näidatud aju plastilisust ning identifitseeritud
närviringeid, mida muusika aktiveerib. Muusikateraapia võib parendada sensomotoorseid, keelelisi ja kognitiivseid funktsioone, võib parandada ka tähelepanuvõimet, visuaal-ruumilist võimekust, verbaalse ja visuaalse mälu käepärasust.
Pikalt uuriti muusikateraapia mõju inimese mälule ning mäluhäiretega kaasnevatele
haigustele, kuid väide muusika omadusest mälu parandada siiski kinnitust ei leidnud. Praktilises taastusravis on muusikateraapia leidnud oma koha meeskonnatöös koos füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, psühhoteraapia jt meetoditega, kuid seejuures ei saa sellele esitada liiga suuri ootusi: rolli mängivad nii varasem võimekus kui ka haiguse kulg ja raskusaste.
Muusikateraapia kui uus ja alternatiivne ravimeetod ei ole küll ülemaailmses meditsiinis
kasutust leidnud, kuid on kindlasti tähelepanu vääriv ning tänapäeva ravimite tarbimisharjumusi arvestades arvessevõetav raviviis. Muusikal on omadus mõjutada paljusid erinevaid protsesse inimese organismis ning parandada psüühilist seisundit.