Lingvistika ehk keeleteadus, tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga. Kui me siia maailma sündisime, siis esimese aasta vähemalt, ei olnud me võimelised täiskasvanutega suhtlema, kasutades selleks keelt. Viiendaks eluaastaks, olime aga piisavalt võimelised koostama lauseid, nalju tegema ja küsimusi küsima. Keeleoskamatust imikust sai eesti keelt emakeelena kõnelev laps. Paari aastaga omandati piisavalt lai teadmiste pagas ühes keeles, ilma väga suure lisa pingutusteta. Hilisemalt teist keelt õppima hakates, võib aga välja tulla, et uue keele õppimine polegi nii lihtne midagi.
Lingvistika uurib keele ja kommunikatsiooni loomust. Lingvistide peamised uurimisvaldkonnad on:
foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist, samuti loodusteaduste kombel empiiriliselt kõne kõiki füüsikalisi omadusi.
fonoloogia- uurib foneeme ja nende kombinatsioone. Uurib häälikusüsteemi toimimist kõne ja keele sisu seisukohast.
morfoloogia- uurib sõnavorme - nende moodustamist, sisemist struktuuri ja omavahelisi suhteid.
süntaks ehk lauseõpetus, käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
semantika- ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende tähenduste muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid.
Need olid vaid paar peamist uurimisvaldkonda, kuid neid on tegelikult palju rohkem ning igaüks saab leida omale sobiva vastavalt oma eelistusele. Miks valida keeleteadus?
Valides lingvistika oma peamiseks erialaks, tähendab see seda, et õpid mitmeid erinevaid aspekte inimkeele osas. Keeleteaduse õppimine võib hõlmata endast keele jälgimist ja selle muutuste analüüsimist, kuidas keel varieerub erinevates situatsioonides, ühiskonnagruppides kui ka demograafiliselt. Lingvistina saab uurida ka seda, kuidas inimesed uusi keeli õpivad, kuidas lapsed keelt õpivad, kuidas keel mõjutab inimestevahelist suhtlemist ning ka seda, kuidas inimesed protsessivad keelt.
Kus keeleteadust õppida saab?
Tallinnas ainus õppekeskus, kus keeleteadust õppida saab on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis(TÜHI). Nende sõnul on oodatud keele struktuurilistest, kommunikatiivsetest, kognitiivsetest ja sotsiaalsetest aspektidest huvitatud inimesed. Bakalaureuseõppe tasandil saab õppida erinevaid keeli, kirjandust, filoloogiat kui ka toimetamist. Magistrit saab teha keeleteaduse ja keeletoimetamise erialal, mida loogiliselt saab jätkata lingvistika doktoriõppes. Rohkem informatsiooni saab lugeda Tallinna Ülikooli keeleteaduste ja keeletoimetamise kodulehelt.
Mis on edasised karjäärivõimalused?
Tööta tööstuses: oma keeleteadmisi saab ära kasutada kõnetuvastuse, text-to-speech, tehisintellekti arendamisel. Lisaks saab uurida arvuti vahendatud keele õppimist
Tööta hariduses: inimesed, erinevate lingvistiliste ja haridusalaste teadmistega, saavad arendada õppimismaterjale erinevatele elanikkondadele, õpetada õpetajaid, luua harjutusülesandeid, leida efektiivsemaid viise keele õpetamiseks. Väga paljud lingvistid valivadki just teiste õpetajate harimise ning õppematerjalide loomise tee.
Tööta tõlgi või interpreteerijana: kogenuid tõlke või interpreteerijaid on vaja igal pool, alustades valitsusest lõpetades haiglates. Sellisel alal töötades, on oluline asjatundlikkus ning tihtipeale oodatakse teatud tasemel spetsialiseerumist enne tööleasumist.
Tööta turunduses: firmad, mis on spetsialiseerunud turundusele, teevad tihti uuringuid, et milliseid assotsiatsioone inimesed teatud helisid kuulates teevad ning milliseid sõnu võiks kasutada võimalikel klientidel. Turunduses on võimalik kasutada oma teadmisi sisukirjutamises või reklaamsõnumi mõtlemisel.
Nagu öeldakse, kes otsib see leiab, nii ka tööga. Kindlasti selle eriala läbimine ei kindlusta kohta ühel või teisel töökohal, kuid annab laia pagasi teadmisi, mida saab väga hästi elus ära kasutada. Kui keeleteaduse õppimine ikkagi hirmutav tundub, on hea mõte leida lingvist, ning küsida tema käest küsimusi või kontakteeruda mõne spetsialistiga omale sobivad ülikoolis.