Tehnoloogiliste arengute tulemusena on videokõnede pidamine olnud meile võimalik juba üheksakümnendate keskpaigast. Seda võimalust on kasutatud, kuid valdav enamus on eelistanud siiski tavalist telefonikõne või tekstsõnumi saatmist. Video on pigem tundunud üleliigse funktsioonina. Nüüd aga oleme (eri)olukorras, kus ilma selleta inimestevaheline infovahetus pikalt vastu ei peaks.
Esimesed videokõned tehti 90ndate keskel. Arvestatavalt sellest ajast on meie jaoks olnud aina kättesaadavam ka võimalus videosilla vahendusel suhelda ja teiste inimestega kontakti hoida. Tänapäevale lähemale tulles on see individuaalselt kasutatavast funktsioonist saanud ka töökollektiivides kasutatavaks vahendiks teineteisega suhtlemisel distantsilt töödates.
Siiski on see olnud, vaid üks olemasolevatest võimalustest ja mitte eriti proriteetne arvestades, et suur osa ühiskonnast ikkagi kontorites töötab ja vajadus puudub. Nüüd on aga olukord teine - kodus töötamine on rangelt soovituslik ja hetkel veel teadmata ajaks.
Oleme olukorras, kus videokõnedest ja -koosolekutest on järsku saanud meile vältimatud vahendid igapäevatöös, kui soovime säilitada mingitki ühtsustunnet ja mitte sõprade-kolleegide nägusid täiesti ära unustada.
Võib ju mõelda, et võtame kätte ja teeme ära need videokõned. Tegelikult aga vajab edukas videokõne teataval määral ettevalmistamist ja ka teadmisi, mida arvesse võtta.
Räägi tavalisest rahulikumas tempos. Inimeste internetiühendused on erineva võimsusega ja lisaks häälele on vaja üle kanda ka pilti. See tähendab, et ühendused võivad tihti kinni kiiluda ja toppama jääda ning kiire vuristamise korral võib osa juttu juba olla nii kaugel ja meelest läinud ajaks, mil vestluspartneri ühenduse kadumiseni jälile jõuad.
Kuula hoolikalt ja anna sõna. Videokõnede tarkvarad on tihti üles ehitatud selliselt, et heli kandub üle korraga ainult ühest kanalist. Seega on oluline jälgida või vajadusel leppida kokku märguanne, kuidas aru saada, et rääkija on lõpetanud. Vastasel juhul tekib korraga rääkimine ja kui päris elus on võimalik (isegi kui see pole viisakas) samal ajal ka teise juttu kuulda, siis videokõnes võib suur osa vestluse sisust selle tulemusena kaduma minna.
Tehniline võimekus ja kvaliteet. Kui on teada, et video- ja konverentsikõnesid tuleb pidada pikemat aega, siis on soovituslik mõelda ka töökindla ja keskmisest parema kvaliteediga tehnika peale. Siinkohal ei ole juttu helistuudio-väärilistest lahendustest, vaid kodukasutaja mõistes kvaliteetsematest lahendustest, kui pooleldi räbalateks kasutatud katkise juhtmega telefoni kõrvaklapid.