31. jaanuaril 2020 toimus Tallinna Ülikooli uue maja pidulik avamine, kus osalesid nii ülikooli töötajad kui ka õpilased ning lisaks inimesed, kes maja ehitamisel enda osa andsid. Vita maja kavandajaks oli Salto arhitektuuribüroo, mille arhitektid on ka BFMi hoone ehk Nova maja autorid. Uus hoone kerkis 1964. aastast pärinenud Ursa nimelise maja asemele.
Vita hoone puhul pidi arhitektuuribüroo arvestama kitsa hooviga ja vähese ruumiga. Eesmärk oli ehitada mugav ja suur maja nii, et see sinna kitsasse hoovi ära mahuks, kuid ei tekitaks ebamugavust. Arhitektid ise peavadki kõige olulisemaks ruumi reorganiseerimist. Hoovis lõpetati parkimine, et teha sealne keskkond rohelisemaks ja vabaks, näiteks korraldada hoovipidusid ja pakkuda tudengitele võimalust hoovis puhata. Väliselt on maja hallikat tooni ja on ühendatud nii Nova maja kui ka Terra majaga. Kui vaatan maja väliselt jätab see vägagi viisaka ja ilusa mulje. Disain on lihtne ja sobib teiste majadega hästi jätmata tahaplaanile vanemaid maju.
Loomemajas Vita on kogu aktiivne ruum paigutatud esimesele korrusele, korrus allpool on jõusaalid ja paar väiksemalt tantsusaali. Teisel korrusel on kunstistuudiod ja tantsusaalid. Lisaks on majas veel black box, muusikaklass ja helistuudio, mainimata ei saa ka jätta suurt pallisaali. Vita majas on loengud peamiselt loomeinimestel ehk siis Tallinna Ülikooli puhul IKUMUMU õppekavaga noortel, kes õpivad muusikat, kunsti või tantsu. Olles nüüdseks käinud Vita majas mitu korda on minule maja jätnud sarnaselt välimistele omadustele jällegi lihtsa ja puhta mulje. Seinad on ühte värvi ja neid kaunistavad erinevad maalid, mis on meie enda IKUMUMU õpilaste poolt valmistatud. Koridorid on laiad ja treppidest üles-alla kõndides on samuti piisavalt ruumi, et kaastudengitega kokku ei pea põrkama. Silma torkas aga koheselt nii nimetatud akvaariumruum, mis on tegelikult seminariruum. Viibides ruumis sees on välised helid summutatud, aga tähelepanu siiski kaob ümberringi liikuvate inimeste tõttu - antud ruumis keskendumine on keerulisem. Teisena toon välja trepid, mis tunduvad lõputud. Kuigi olen Tallinna Ülikoolis juba kaks aastat käinud ja majad enam niivõrd võõrad ei ole, siis Vita majaga harjumine ja seal orienteerumine võtab kindlasti veel aega. Hetkel võibki treppidest kõndima jääda enne, kui õige ukse või ruumi leiad.
Uue Vita maja omapärasid ja disaini arvesse võttes siiski tunnistan, et minule see maja meeldib. Võib-olla on asi lihtsuses, aga teisalt on sellel siiski omapäraseid detaile. Tulevikus valmib hoovialale ka installatsioon ja loodetavasti on tudengitel hoovis rohkem võimalusi puhkamiseks aga ka aktiivseks tegevuseks.