Kuigi ametlikult on saun hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril võetakse leili ja pestakse siis mitteametlikult on saun eestlaste pühapaik. Sauna peetakse pühapaigaks sest kunagi tehti seal haigeid terveks ja sünnitati lapsi ehk uus elu sai alguse just saunast. Üle Eesti on kõigis piirkondades saunatavad erinevad. Saunaga käsikäes käivad erinevad muistendid. Kunagi usuti veel, et kuum saunaaur toob head õnne igapäevastes majapidamistöödes nagu näiteks kalalkäikude korral ja tubade koristamisel.
Vähe sellest, et saunas selja puhtaks saab, puhastab see ka seest. Saunal on mitmeid plusse, üheks neist on see, et saun puhastab organismi ainevahetuse ülejääkidest. Higistamisega saab organismist välja viia palju kahjulikke ainevahetusest ülejäänud aineid ja pärast asendada need puhaste ainetega, mida saame söögist ja veest. Saun mõjub väga jõuliselt ka vereringele ning kergendab neerude tööd, parandab valkude ainevahetust ja stimuleerib sisenäärmete tööd. Saun toimib tegelikult kõigile organi süsteemidele ja takistab organismi vananemist.
Saunas ei käida lihtsalt soojas ruumis olemise eesmärgil, väga tihti on suureks osaks leilitamisel ka vihtlemine. Vihtlemine tähendab keha piitsutamist noorte vitsadega ja seda peetakse väga tervislikuks. Viha tegemiseks võib ise valida oma vajadustele vastava noore puu vitsad. Näiteks tammeviht mõjub lõõgastavalt närvisüsteemile ja lihastele ning parandab naha toonust. Kasevihaga vihtlemine aitab aga jagu saada ülemiste hingamisteede probleemidest, kuna kaseviht soodustab limaeritust ja parandab kopsude ventilatsiooni. Kuid kindlasti peale viha kasutamist, ärge visake ära viha leotusvett. Seda võiks kasutada juuste loputamiseks palsami asemel ning kui on probleeme kuiva nahaga, võiks keha üle kallata leotusveega siis ei pea pärast end enam kreemitama. On vana tõde, et vihaveega leili visates saab sauna parima aroomi! Õigesti läbiviidud mõnus vihtlemisprotseduur algab jalataldadest ja hõlmab kogu keha.
Peale iganädalaste saunaskäikude on saun seotud tähtpäevade. Mitmetes Eesti paikades käisid saun ja pulm käsikäes. Traditsionaalsed pulmategevused võisid hõlmata pruudi saunaskäimist enne pulma, äsja abiellunud pruudi ja peigmehe sauna viimist. Tihtipeale viisid pruudid ohvri oma uuele saunale, saabudes esimest korda peigmehe koju. Olenevalt piirkonnast laotati jõuludel sauna põrandale õlgi või tõmmati saunauksele söega rist või saadeti sauna lapsi hirmutama jõuluhani, keda mängis tavaliselt keegi vanem meesterahvas. Saunavihtasid kasutati mõnikord ka tuleviku ennustamiseks.
Peale saunaprotseduure on hea kui saunalisel on võimalus omaette lebades saunatoimingutel mõjuda lasta ning kogeda ülimat lõõgastust. Kui ruum on jahe, siis on hea saunaline pika saunalina või/ ja tekiga katta. Sügavama lõõgastusseisundi saavutamiseks on hea lamada selili, lasta lõug vabaks ja kogu puhkamise vältel hingata sügavalt ja pikalt suu kaudu sisse ning ka välja pikalt, kuid järsemalt, et kopsust tulev õhk häälega väljuks.
Selleks, et saunas õige ja positiivne õhkkond säiliks peab vanarahvatarkusi järgima. Vihtleja peab vihtlemise ajal hüüdma: “Tervist, tervist!” ja viheldav peab vastu hõikama: “Aitäh, aitäh!”. Kindlasti peale leililõppu peab tänama kõiki sauna eest. Tänama peab leiliviskajat, saunakütjat, vihatoojat ja kindlasti ütlema aitüma hüva leili eest saunale!
Saunast lahkumine ei ole lihtsalt uksest väljumine. Vanarahva tavasid järgides pidi saunast lahkudes jätma maaemale ja maaisale vee ja viha saunalavale. Ida-Eestis on olnud selline komme, et saunast lahkujad seistavad ukselävel ja viipavad saunaruumi poole käega, kuigi saunas kedagi polnud. Paistust on teadatuntud saunakomme, et pärast sauna ei tohti tööd teha. Neid, kes selle vastu eksisid ootas õnnetus, nende tööl ei olnud õnnistust.