Ideaal on Vikipeedia definitsiooni kohaselt esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus. Inimeste jaoks üldiselt olnud ''ideaal'' alati midagi ihaldusväärset ja sellist, mille poole püüeldakse, kuid kunagi päriselt ei saavutata. Ilu on aga teatavasti just vaataja silmades, kuidas siis üldse ''iluideaal'' normina töötab?
Ühiskonnas on kujunenud erinevatel aegadel välja iluideaalid, mille sarnastena kõik avalikult või salatsi välja ihkasid näha ning seda nii naiste kui ka meeste hulgas. Ilu kontekstis räägitakse aga tihemini just naistest ja neid ideaale ka pisut lähemalt vaatleme.
Ilu mõiste on kahtlemata ajas muutunud ja võib veendunult väita, et üheselt seda defineerida või iseloomustada pole õnnestunud ning arvan, et ei saa ka kunagi õnnestuma. Võime luua erinevaid norme, mille raames ühte või teist teemat üldistada, kuid laiemas pildis kehtib ka ilu kontekstis ütlus ''nii palju kui inimesi, nii palju ka arvamusi'' seega on mood ja ilu suhtelised mõisted. See, mis sajandi alguses tundus atraktiivne, tundub tänapäeval tavaline või mõnikord isegi kohatu.
Naiste iluideaalidest rääkides vaadeldakse tihti erinevaid ajastuid. Nii võime ajas tagasi rännates leida tihti kombeid ja norme, mis võivad täna tunduda võrdlemisi võõrad. Näiteks keskajal oli kombeks naistel kulme raseerida ja ...
Vana-Egiptuses peeti kauniks pikki punutud juukseid ja sümmeetrilist nägu. Naise silmade ümber kanti spetsiaalselt musta värvi, muutes nende ilmet väljendusrikkamaks. Ilusaks peeti saledat keha, kõrget vöökohta ja kitsaid õlgasid.
Vanas-Kreekas oldi rohkem keskendunud meeste ideaalile ja nendel olid sellel ajal kõrged täiuslikkuse standardid. Naised pigem häbenesid oma vorme, sest nende kehasid käsitleti kui ''mehe ebaõnnestunud koopiaid''. Vaatamata sellele kujunes tolle ajastu märgiks Aphrodite, kelle keha on tolle ajastu naise kujutluse näidis: vormikas keha ja hele nahk.
Hiina ühiskond on olnud iidsetest aegades patriarhaalne ja see on pisendanud naiste rolli ja õiguseid ühiskonnas. Naise ideaalidest rääkides on kauniks peetud õhukest ja saledat keha, kahvatut nahka, pikki musti juukseid, punaseid huuli ja valgeid hambaid. Eripärana on Hiina naise ilu peamiseks näitajaks peetud sadu aastaid jala väikest suurust.
Renessansiaegne Itaalia oli katoliiklik, patriarhaalne ühiskond, kus naised pidid kehastama kõiki voorusi ja olid meestest eraldatud sageli nii ühiskonnas kui ka kodus. Naise tähendus ja väärtus olid otseselt seostatud mehe teenimisega. Väljanägemiselt peeti ilu kriteeriumiteks kahvatut nahka, lopsakust ehk täidlaseid puusasid ja suuri rindu, heledaid juukseid ja kõrget laupa.
Inglismaa iluideaalid on läbi aegade olnud selgelt mõjutatud kuningliku perekonna liikmetest. Näiteks valitses Inglismaal ... viktoriaanlik ajastu, mil valitses kuninganna Victoria, kes oli ka noor naine ja ema. Tänu temale hakkas ühiskonnas kajastuma rohkem nõrgema soo ilmumist. Naistel oli kombeks kanda ärkveloleku ajal korsette, pingutades need võimalikult tihedalt. Naiselikuks vormiks peeti liivakella kuju ja ennekõike just peenikest pihta olenemata muudest ümaratest vormidest ja seda aitasid korsetid saavutada.
1920. aastal said naised USA-s hääletamisõiguse ja see tõi endaga naistele kaasa hulgaliselt kõrgema võrdsustamise meestega ja rohkem vabadust. Naiste mood läks androgüünsemaks ehk et kombineeriti naiselikkuse juurde rohkem maskuliinsust. Riietuses tähendas see näiteks vöökoha visuaalset langetamist ja pigem rinda lamendavaid rinnahoidjaid kurvikamate asemel. Ilusaks peeti poisilikumat kuju, kurvide puudumist ja väikeste rindadega naisi.
Tänapäeva ilu ideaali on praegu pigem keeruline määratleda, sest olles selles ajas ise sees tundub, et sellist tugevamalt esilekerkivat arusaama ei ole tekkinud ja võibolla on seetõttu seda lihtsam määratleda tagasiulatuvalt analüüsides. Küll-aga on annavad tänapäeva iluideaalidest aimu iludusvõistlused, läbi mille on moodustatud n-ö kauni naise standardid. See aga ei kätke endas enam ainult füüsilisi näitajaid, vaid hõlmab endas ka isiksuse, stiili, emotsionaalsuse ja kohanemisvõime aspekte. Iludusvõistlustega käivad samuti kaasas kuulsad ''kuldse ilu'' 90-60-90 parameetrid (rind-piht-puus) ja võistlejad on igal juhul noored.
Iluideaalid on läbi aegade kahtlemata muutunud ja muutuvad ka edaspidi, kuid üks on selge - ilu nimel on oldud ja ollakse ka edaspidi valmis tegema palju. Erinevus aga rikastab ja nii on ka maailm loonud väga palju erinevaid (ja sealjuures ilusaid) ja omapäraseid inimesi, mida ühiskondlikud iluideaalid lihtsalt varjutavad. Seetõttu võiks iluideaal olla otseselt seotud hoopis enesega rahulolu ja õnnelikkusega ning kui kõik selle poole püüdlema hakkaksid, olekski maailmas kohe palju rohkem säravate silmadega ilusaid inimesi.